Krohvfassaadid
Fassaad on maja ja selles elavate inimeste visiitkaart. Esimene asi, mida maja juures märkame, on välisilme. Fassaadide (ja kogu välisseina) ehitamiseks on palju konstruktiivseid lahendusi ja võimalusi. Üks populaarseimaid lahendusi on krohvimine.
Teiste fassaadilahenduste ja -materjalidega võrreldes on krohvidel palju eeliseid: on olemas sobivad tooted ja lahendused mis tahes aluskonstruktsioonide viimistlemiseks, suhteliselt lihtne kasutada ka keerukatel fassaadidel, palju erinevaid struktuure ja värve, vastupidav, saab ehitada suhteliselt kiiresti ja lihtsalt.
Lisaks on veel soojustussüsteemid, kus soojustus (vahtplast, vill) kaetakse krohviga. Viimasel juhul tabatakse “kaks kärbest ühe hoobiga”: olles soojustuse seinale paigaldanud, on olemas aluspind krohvimiseks ja viimistlemiseks.
Milliseid nippe on hea teada krohvfassaadide ehitamisel ja renoveerimisel? Uute majade soojustamisel ja krohvimisel on asi lihtsam, sest projekteerimise käigus saab konstruktsioonid kavandada nii, et sein on piisava soojapidavusega ja et ka kõik muud ehitustehnilised näitajad vastavad normidele. Samuti saab projekteerimise staadiumis sobiva lahenduse ja materjalid välja valida. Lahendustest enimlevinud on õhekrohvisüsteem – vahtplastiga soojustamine ning selle ülekrohvimine (SerpoTerm-süsteem).
Sama lahenduse ehitamiseks võib kasutada jäika villa (SerpoMin-süsteem). Soojustamiseks ja krohvimiseks võib kasutada ka pehmet villa, kuid selle süsteemi ehitamine kahe eelmisega võrreldes on pisut keerukam: krohvimiseks kasutatakse kiududega (lubi)tsementsegusid ning armeerimiseks metallist raabitsvõrku.
Teiste fassaadilahenduste ja -materjalidega võrreldes on krohvidel palju eeliseid: on olemas sobivad tooted ja lahendused mis tahes aluskonstruktsioonide viimistlemiseks, suhteliselt lihtne kasutada ka keerukatel fassaadidel, palju erinevaid struktuure ja värve, vastupidav, saab ehitada suhteliselt kiiresti ja lihtsalt.
Lisaks on veel soojustussüsteemid, kus soojustus (vahtplast, vill) kaetakse krohviga. Viimasel juhul tabatakse “kaks kärbest ühe hoobiga”: olles soojustuse seinale paigaldanud, on olemas aluspind krohvimiseks ja viimistlemiseks.
Milliseid nippe on hea teada krohvfassaadide ehitamisel ja renoveerimisel? Uute majade soojustamisel ja krohvimisel on asi lihtsam, sest projekteerimise käigus saab konstruktsioonid kavandada nii, et sein on piisava soojapidavusega ja et ka kõik muud ehitustehnilised näitajad vastavad normidele. Samuti saab projekteerimise staadiumis sobiva lahenduse ja materjalid välja valida. Lahendustest enimlevinud on õhekrohvisüsteem – vahtplastiga soojustamine ning selle ülekrohvimine (SerpoTerm-süsteem).
Sama lahenduse ehitamiseks võib kasutada jäika villa (SerpoMin-süsteem). Soojustamiseks ja krohvimiseks võib kasutada ka pehmet villa, kuid selle süsteemi ehitamine kahe eelmisega võrreldes on pisut keerukam: krohvimiseks kasutatakse kiududega (lubi)tsementsegusid ning armeerimiseks metallist raabitsvõrku.
Õhekrohv
Õhekrohvisüsteemi ehitamisel tuleb kinni pidada tootja antud juhistest. Põhiline probleem fassaadide ehitamise ja renoveerimise juures ongi see, et tavaliselt on tellijal (ühistul, majaomanikul) küll soov olukorda parandada, kuid vahendeid selleks on vähe. Seetõttu hakatakse otsima võimalikult odavaid lahendusi, kombineeritakse erinevate materjalidega, mis ei pruugi omavahel üldsegi kokku sobida; jäetakse mingi tööetapp tegemata; segukiht pannakse õhem kui vaja jne.
Kuigi esmapilgul võib see tunduda veidi soodsamana, siis pikemas perspektiivis võib tulemus olla hoopiski vastupidine. Kuna lahendus võib jääda poolikuks või sobimatuks, hakkabki värskelt ehitatud või renoveeritud hoone peagi lagunema ja vajab uuesti remonti. Kaevata pole kellegi peale, sest pole garantiid, ja seegi napp kaheaastane ehitajapoolne garantii (kui on) on märkamatult möödunud. Samas ei olegi võimalik näiteks nelja erineva tootja materjalide kooskasutamisel garantiid anda.
Leidub ka valmislahendusi, kus on kõik vajaminevad komponendid olemas ning koostöös ehitajaga antakse kuni 10aastane garantii. Garantii eeldab aga, et on kasutatud õigeid materjale õiges kohas ja ehitaja on olnud professionaalne.
Järgnevalt anname mõningad soovitused, mida tuleb õhekrohvisüsteemi ehitamisel silmas pidada. Esiteks tuleb otsustada, kas maja soojustada vahtplasti või villaga. Kivimajaga (nt Fibo-seinad) on asi lihtsam, sest seda võib soojustada nii villa kui vahtplastiga.
Vanade majade renoveerimisel tuleb esmalt välja selgitada, millest on ehitatud maja kandekonstruktsioonid ning millega on seda juba varem soojustatud. Puitmajade soojustamiseks tuleks kasutada villa. Viimase aja praktika näitab, et soojustuse paksuse valib reeglina tellija ise, kuid igal juhul tasub nõu küsida ka projekteerijalt/arhitektilt, kes arvutab välja välisseina ehitusfüüsikalised näitajad. Spetsialisti poole tuleb kindlasti pöörduda vanade majade renoveerimisel, sest viimasel juhul tuleb valida sobiv lahendus olemasoleva seina täiendavaks soojustamiseks.
