Fassaadipesu
Tolmunud fassaade saab puhastada ka ise, kuid vetika ja seentega saastunud fassaadide korrastamiseks soovitame kasutada alati professionaalide abi. Meie seda pakume!
Krohvitud fassaadid on esimestel aastatel peale valmimist ilusad, kuid juba 4-5 aasta pärast kipuvad üldjuhul nähtavale tekkima esimesed kahjustused. Krohvikihti aja jooksul tekkivad mikropraod , külmumis- ja sulamistsüklid aga teevad suhteliselt kiiresti oma laastavat tööd ning sageli juba u. 5-6 aasta tagant oleks vajalik fassaadi parandada. Ei ole kahjuks ka väga harvad need juhused, kus fassaadikrohv paigaldatakse seintele hilissügisel ning fassaadpinnad ei suuda enne külmade tulekut välja kuivada ning juba kevadeks on krohvikihid seinast lahti ning vajavad kohest parandamist.
Lisaks määrduvad krohvitud fassaadid aja jooksul ja vajavad parandustöid iga 10 -15 aasta järel..
Seetõttu ongi hea teha korrapärast fassaadipesu iga 4-5 a tagant.
Alloleval pildil on hästi näha fassaad, mille tööd on lõpetatud 8 a tagasi ning nüüd vajas juba hädasti fassaadipesu ning esimest värskendamiskuuri. Inimsilm tihti ei eristagi, et fassaadil midagi viga oleks kui see on ühtlaselt määrdunud. Allolev pilt tõestab seda hästi.
Tolmu ja mustusega määrdunud fassaadi on võimalik mitmel viisil puhastada. Et aga mustuseliike on tunduvalt rohkem kui me ette kujutadagi oskame ei ole krohvitud või värvitud pinna puhul võimalik soovitada alati toimivaid universaalseid meetodeid ega puhastusvahendeid. See, kui tihti ja millise vahendiga fassaadi pesta, sõltub niisiis konkreetsest olukorrast, näiteks määrdumise põhjustest.
Tolmu ja mustusega määrdunud fassaadi puhastamiseks on kaks võimalust:
- pesta sobivate vahendite ja/või seadmetega;
- kui fassaad on kaetud mustuse või ainetega, mida ei õnnestu viimistluskihilt eemaldada, võib fassaadi sobiva värviga üle värvida.
( Antud pildid pestud fassaad survepesuriga ning paigaldatud vetika- ja samblaeemaldus aine , samuti soklilt eemaldatud graffiti Paldiski mnt 173 )
Vetika- või seenekoloonia levikule saame piiri panna kahel viisil – probleemi ennetades või leviala suurenemist takistades:
1. vetikate ja seente levimist saab ennetada sellega, et neile ei pakuta enam eluks vajalikke toitaineid, s.t valitakse sobiv viimistluskiht ning võimalusel piiratakse fassaadi märgumist (nt aknaveeplekkide ja parapeti sobiv üleulatus krohvi pinnast);
2. juba olemasolevate vetikarakkude või seeneeoste paljunemist saab tõkestada biotsiidide abil. Selleks tuleb fassaadi korrastamisel teha teatud eeltööd ja valida õige viimistluskiht.
Meie kogemustel annab vetika- ja seenekolooniaga saastunud fassaadi pesu tulemi vaid paariks aastaks. Sedagi teatud nüanssidega.
Samas teostades eeltöötluse ning üle värvides, võib puhas fassaad kesta kuni 20 aastat (sõltub keskkonnast). Hea tulemi tagab just korrektne ja oskuslik eeltöötlus.
Puitmaja fassaadipesu
Puitfassaadi ei saa pärast valmimist aastakümneteks unustada. Puit on nõudlik materjal, mis vajab hooldust ja viimistluskatte uuendamist. Kui lasta puidul laguneda, tuleb kogu pind üle lihvida ja viimistlus täielikult uuendada. Mida arvesse võtta?
Päikesepoolne külg nõuab rohkem hooldust. Lõunapoolsel küljel, eriti kui pole ühtegi varju pakkuvat objekti, tuleb arvestada fassaadiviimistluse kiire lagunemisega. UV-kiirgus sööb puidukiudude vahel olevat ligniini, mistõttu puit hakkab vähehaaval lagunema ja muutub aja jooksul halliks.
Parim kaitse selle vastu on värv.
Päikesepoolsel seinal vananeb värv kiiremini. Päikesepoolne külg tuleks vaadata üle vähemalt iga viie aasta järel, sest seal vananeb värv peaaegu kaks korda kiiremini kui varjupoolel.
Fassaadivärvi garantiiaeg on 5–8 aastat. Sõltuvalt värvi liigist, kvaliteedist ja sobivusest
on selle vastupidavus väga erinev. Värvi keskmine garantiiaeg on 5–8 aastat. Valikus on aga ka värve garantiiajaga 15 aastat.
Lasuurvärvi esimene ülevaatus tuleks teha juba 1–3 aasta pärast. Järgmine renoveerimisintervall (mis näeb ette fassaadi veelkordset lasuurikorraga katmist) ei pea olema 3–4 aastat, nagu see on paljudel juhtudel,
vaid palju pikem. Esimesel renoveerimisel saavad kõik tekkinud mikropraod katte ja puit saab lisakaitse, kõrvaldatakse vee sissetungi oht ja värv kaitseb puitu kindlalt edasi.
Igale puidule oma värv. Kuna puitu on mitmesugust, kasutatakse eri puidumaterjalide puhul eri värve. Üks olulisemaid määrajaid seejuures on puidu maht – puit on muutuva mahuga materjal. Pole olemas puitu, mille maht ei muutuks.
Hea kvaliteediga värv ühtlasi kaitseb. Oluline on ka värvi kvaliteet. Hea kvaliteediga värvid on valmistatud selleks, et värvitavat
pinda maksimaalselt kaitsta, mitte lihtsalt soovitud värvitooni anda. Kuid ka sel juhul erinevad värvid üksteisest.
Töödeldud ja töötlemata puit. Fassaadil ei soovitata kasutada liiga siledat (hööveldatud ja lihvitud) puitmaterjali, kuna sel juhul nakkub värv halvemini ja peab vähem vastu. Spetsialistid kasutada vähetöödeldud materjali – sel juhul suureneb küll ka värvikulu, kuid puidule on tagatud parem kaitse.
Ka puidu sisekülg vajab töötlust. Sageli juhtub, et ehitajad kinnitavad lauad seina ebapiisavate ventilatsioonivahedega ja seejärel värvivad kogu välispinna, sisekülje aga unustavad. Selle tagajärjel koguneb kaitsmata puidupoolele talvel niiskus. Selliselt töödeldud puitmaja fassaadil pikka iga ei ole.
